Peipsimaa veebiviktoriin


Pane oma teadmised piiriülese Peipsi järve geograafiast, ajaloost ja kultuurist proovile.

Veebiviktoriinis on 20 küsimust. Ajapiirangut ei ole. Iga küsimuse eest, millele antakse õige vastus esimesel katsel, teenib ühe punkti.

Viktoriini eesmärgiks on saada uusi teadmisi Eesti-Vene piiril asuva Peipsi järve kohta. 

Kui soovid koguda uusi teamisi, siis vali HARJUTUSVIKTORIIN: see sisaldab 20 küsimust. Õppeviktoriinis saad vale vastuse korral proovida uuesti. Kui vastad õigesti esimesel katsel, teenid 2 punkti, teisel katsel aga 1 punkti.

Kui soovid sõbraga teadmistes jõudu katsuda, siis vali VÕISTLUSVIKTORIIN: siin tuleb 20-le küsimusele vastata 100 sekundi jooksul. Võistlusviktoriinis saad igale küsimusele vastata vaid üks kord. Kui jõuad valmis kiiremini ja kõik vastused on õiged, siis lisanduvad järele jäänud sekundid boonusena. Kui jääd ajahätta, siis saad punkte 100 sekundi jooksul antud õigete vastuste eest.

Õigest vastusest hõiskab kiivitaja.

Vale vastuse korral ragistab rästas-roolind.


Küsimustik valmis projekti CuNaHe: Koolide ja mitteformaalsete haridusasutuste koostöö Peipsi-Pihkva järve piirkonna kultuuri- ja looduspärandi säilitamisel ja edendamisel. (CuNaHe: Improved network of formal and informal education institutes to support Cultural and Natural Heritage of the Lake Peipsi/Chudskoe-Pskovskoe region) raames.

Peipsi-Pihkva järve piirkonna kultuuri- ja looduspärandi koostööprojekt aitab kaasa haridusasutuste koostööle ning digiõppe edendamisele.

See veebiküsimustik valmis Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 rahalise abiga. Selle veebiküsimustiku sisu eest vastutab ainuisikuliselt Peipsi Koostöö Keskus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu




Õige vastuse korral siristab
Kiivitaja
Vale vastuse korral kraaksub
Rästas-roolind
Viktoriini koostas:  MTÜ Peipsi Järve Projekt (RUS) Viktoriini kohandas: MTÜ Peipsi Koostöö Keskus
Sinu tulemus
Vastasid õigesti küsimusele -st küsimusest.
Avalehele
Punktid:
0 0
Aega jäänud:
0 0 : 0 0

Mitmendal kohal on Peipsi järv pindala poolest Euroopa järvede hulgas?



Allikas: https://www.reddit.com/r/europe/comments/dteteu/the_largest_lake_of_each_eu_country_at_scale/

Mitmendal kohal on Peipsi järv pindala poolest Euroopa järvede hulgas?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis keel ei kuulu eesti keele sugulaskeelte hulka?


















Uurali rahvad. Allikas:  http://jabadaba.eki.ee/index.php?id=10553


























































































Mis keel ei kuulu eesti keele sugulaskeelte hulka?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Milline neist jõgedest ei voola Peipsi järve?


Milline neist jõgedest ei voola Peipsi järve?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mis riik ei ole Peipsi-Pihkva järve vesikonna osa?


Mis riik ei ole Peipsi-Pihkva järve vesikonna osa?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui suur on Seto elanikkond

Kui suur on Seto elanikkond

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Peipsiäärne piirkond on kuulus oma kvartsliivakivisse kaevatud koobaste poolest. Millised koopad on pildil?


Peipsiäärne piirkond on kuulus oma kvartsliivakivisse kaevatud koobaste poolest. Millised koopad on pildil?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Milline Peipsi saar sai sajandi alguses pelgupaigaks vene vanausulistele, kes põgenesid patriarh Nikoni kirikureformi eest?

Milline Peipsi saar sai sajandi alguses pelgupaigaks vene vanausulistele, kes põgenesid patriarh Nikoni kirikureformi eest?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Peipsi järve piirkonnas on mitu erikaitseala, sealhulgas rahvusvahelise tähtsusega looduskaitsealad. Millist rahvusvahelise tähtsusega erikaitseala piirkonnas ei ole?

Peipsi järve piirkonnas on mitu erikaitseala, sealhulgas rahvusvahelise tähtsusega looduskaitsealad. Millist rahvusvahelise tähtsusega erikaitseala piirkonnas ei ole?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millist köögivilja seostatakse kõige sagedamini Eesti Peipsiäärses piirkonnas elavate vene vanausulistega?


Allikas:  https://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_selection_of_vegetables_01.jpg

Millist köögivilja seostatakse kõige sagedamini Eesti Peipsiäärses piirkonnas elavate vene vanausulistega?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millise Peipsimaa rahva riided on pildi peal?


Millise Peipsimaa rahva riided on pildi peal?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Milline Peipsimaa piirkonna religioosne objekt on fotol?


Milline Peipsimaa piirkonna religioosne objekt on fotol?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Ristid puudel on Lõuna-Eesti Põlvamaa piirkonna iidne riitus. Aga mida see riitus tähendab?


Ristid puudel on Lõuna-Eesti Põlvamaa piirkonna iidne riitus. Aga mida see riitus tähendab?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Mitu saart asub Peipsi järves

Mitu saart asub Peipsi järves

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Kui pikk on aga Venemaa ja Eesti maismaapiiri kogupikkus?


Kui pikk on aga Venemaa ja Eesti maismaapiiri kogupikkus?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millises Peipsi järve piirkonnas linnas on see skulptuur?


Millises Peipsi järve piirkonnas linnas on see skulptuur?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Millise soome-ugri põlisrahva  lipp see on? 


Millise soome-ugri põlisrahva  lipp see on? 

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Peipsi-äärsetes külades peetakse Naboika päeva. Mis see on?

Peipsi-äärsetes külades peetakse Naboika päeva. Mis see on?

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

Peipsimaal on kõneletud ja õnneks räägitakse veel praegugi erinevaid keelemurdeid ja regionaalkeeli. Mis keeles, murdes või murrakus juuresolev lõik on kirjutatud? 


Juhan Liiv kirjutab jutustuses “Vari” (1892): “Mets pime ja paks nagu kott, õtsin sõrmega tiirada taga. Mes kaugemale mia saen, sedä koledamaks läks mets. Niisugusel kõrral one nõnda, jüsku vajotatasse, jüsku lotsitosse sulle rinde piäle. Õmete ei tule mia kua mitte enam tagasi, assun aga edesi ja mõtlen: mes sia siis õege pelgäd? Kerikun käid, kedägi pattu ei õle tehnod: ei mõisa rehest teri varastanud, ei metsäst suari toonod, ei isäle vassa löönud. Ei mitte kõege vähämäd.”

Peipsimaal on kõneletud ja õnneks räägitakse veel praegugi erinevaid keelemurdeid ja regionaalkeeli. Mis keeles, murdes või murrakus juuresolev lõik on kirjutatud? 

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

probleem

probleem

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.

karakat

karakat

Tee oma valik. Esimesel katsel annab õige vastus 2 ja teisel katsel 1 punkti.
/
Kas teadsid?
Peipsi järve pindala
Peipsi-Pihkva järv on neljandal kohal. Kogu pindala on 3550 ruutkilomeetrit.

Kas teadsid?
Läti keel
Läti keel ei kuulu eesti keele sugulaskeelte hulka. Kuulub koos leedu keelega ja tänaseks väljasurnud preisi keelega balti keelte rühma.























Läti keele leviala. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_keel
Kas teadsid?
Narva jõgi
Narva, mida mööda kulgeb Venemaa ja Eesti riigipiiri, on ainus jõgi, mis ei suubu, vaid voolab Peipsi järvest välja.

Kas teadsid?
Peipsi valgala

Peipsi vesikond – koos Peipsiga 47 815 km2 – jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27 264, 16 240 ja 4311 km2), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi.

















Allikas: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peipsi3
Kas teadsid?
Piusa koopad
Aastal 1922 alustati territooriumil, mida tänapäeval tuntakse Piusa koobaste nime all, kvartsliiva kaevandamist. Kaevurid kaevasid liivakivisse usinalt pikad koridorid ja üllatavalt elegantsete võlvlagedega avatud galeriid. Tänu selgele planeerimisele erinevad Piusa koopad radikaalselt teistest kaevandustest, kus mineraalide kaevandamine toimub plahvatuste abil.
Kas teadsid?
Vanausulised

Vanausulised (vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.

Esimesed vene vanausulised asusid Peipsi läänerannikule Mustvee ja Kallaste piirkonda 17. sajandi lõpus. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust, peamiselt pomoorlased ja fedossejevlased. Ehitati mitmeid palvemaju, kaasa toodi kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Eestimaa Vanausuliste Koguduste Ühendus saadeti laiali 1940. a. ning taastati alles 1995. a.

Vanausuliste taassünd algas 1991.a. Eesti taasiseseisvumisega. Peipsi-äärsetes koolides hakati vanausuliste lastele õpetama kirikuslaavi keelt ja usuõpetust. Kolkjas ja Varnjas avati vanausuliste kultuuripärandit tutvustavad koduloomuuseumid. Korraldatakse rahvarohkeid kirikupühi Mustvees, Kallastel ja Piirissaarel. 2000. aasta 1. jaanuari seisuga oli vanausulisi Eestis ligikaudu 5000 inimest.

Tänapäeval on Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu liikmeteks 10 kogudust. Neist üheksa on pomoorlaste (Tartu, Tallinna, Mustvee, Kükita, Kallaste, Suur-Kolkja, Kasepää ja Piirissaare kogudus) ning üks fedossejevlaste kogudus (Väike-Kolkjas). Rajaküla fedossejevlaste kogudus ei kuulu Liidu koosseisu. Tänapäeval on kohane vaadelda vanausulisi kui etnilis-konfessionaalset ühtset rahvusgruppi oma ajaloo, kultuuritraditsioonide ja murdekeelega. Paljud identifitseerivad end vanausulistena pigem põlvnemise kui usutunnistuse järgi.

Allikas:  https://www.kul.ee/et/vanausulised

Rohkem infot:  https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eesti-vanausulised-nende-kombed-ja-keel/ 
Kas teadsid?
Berni konventsiooniga tunnustatud territoorium Eestis ja Baltimaades
Berni konventsiooni (1979) eesmärk on kaitsta Euroopas elusloodust ja looduslikke elupaiku, samuti edendada rahvusvahelist koostööd keskkonnakaitse valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas rändliikide kaitsele.

Berni konventsiooni kohaselt antakse bioloogiliselt mitmekesistele ja hästi korraldatud kaitsealadele Euroopa looduskaitseala diplom. Eestis ja kõigis Baltimaades on ainult üks Berni konventsiooniga tunnustatud territoorium –Mandri-Eesti äärealal, asuv Matsalu rahvuspark

Kas teadsid?
Sibul
Sibul on üks vanimaid vanausuliste massiliselt kasvatatavaid köögiviljakultuure. Peipsiäärse piirkonna linnades ja külades korraldatakse igal aastal sibulafestivale ja laatasid.  Sibulat kasutatakse paljudes roogades, näiteks traditsioonilises Peipsi sibulasupis, ning mööda Peipsi järve läänerannikut kulgeb isegi spetsiaalne turismimarsruut — Sibulatee.

Kas teadsid?
Peko
Setumaal peeti Pekot üldiseks aitajaks ja õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Viljasalvedes seisnud Peko nikerdati puidust (teiste allikate järgi valmistatud vahast) ürgse isase torsona, mille pähe puuriti augud küünalde jaoks. Setod üritasid varjata Pekot võõraste silma eest laudas. Igal aastal kolis jumal ühe pere juurest teise pere juurde. Peko auks peeti kaks korda aastas pidustusi. Pärast saagikoristust viidi Jaanipäeval ja Küünlapäeval läbi rituaalseid pidustusi, mille käigus oli põhitoiminguks küünalde süütamine. Peko auks korraldati enne põllutööde algust ja pöllutööde lõpus ühine söömaaeg.
Kas teadsid?
Ristipuud

Lõuna-Eestis on matusekomme, mille kohaselt lõigatakse surnud inimese mälestuseks puu koorele rist, et tema hing ei naaseks ega jälitaks kedagi. Nii võib Rosma küla kalmistu lähedalt metsast leida umbes 200 sellist puud.

Tavaliselt viiakse rituaal läbi nii: teel kalmistule peatub matuseprotsessioon kindla puu juures ja surnu järeltulija lõikab koorele risti. Mõnes piirkonnas saab risti lõigata ainult ühele puule, mida kasutab kogu kogukond, teistes kohtades on igal perel oma puu, nii et kõik pereliikmed saavad omal ajal jälje oma sugupuu puule. Samuti on mõnes piirkonnas kombeks rist lõigata männipuule, kui suri meesterahvas, ja kuusepuule, kui suri naisterahvas (mõnikord kasutatakse tamme ja kaske).

Seda tava seletab mitu versiooni. Ühe seletuse järgi kasutab hing taevasse tõusmiseks puud. Ristikujuline märk puu koorel on mõeldud selleks, et vältida surnu hinge naasmist maa peale. Teiselt poolt on ristid märk lahkunu mälestuseks. /Vastavalt saidile https://account.travel/place/the-tree-crosses-of-rosma-forest-polva-parish-estonia.html/
Kas teadsid?
Peipsi järve saared
Otse järve akvatooriumis (kui mitte arvestada Velikaya jõe deltat) on 29 saart. Suurimad on Piirissaar (pindalaga 7,39 km²), mis asub Peipsi järve lõunaosas, ja Kolpina saar (pindalaga 11 km²) — Pihkva järves; Pihkva järve keskel asub Talabi saarte rühm (Talabsk, Verhny ja Talabenets); suuruselt kolmas on Kamenka saar (pindalaga umbes 6 km²).
Kas teadsid?
Piiri pikkus
Peipsi järv ei kuulu tervenisti Eesti Vabariiki, vaid suurem osa jääb temast Venemaa territooriumile. Eestile kuulub kogu järvest 1570 ruutkilomeetrit, sealhulgas Suurjärvest 1442 ruutkilomeetrit, Lämmijärvest 118 ruutkilomeetrit ja Pihkva järvest ainult 10 ruutkilomeetrit.

Vene-Eesti piiri pikkus on 333,7 km (sealhulgas 89,5 km maismaapiiri, 87,5 km mööda jõge ja 147,8 km mööda järve). Lisaks on 142 km riikidevaheline merepiir (Läänemeri Soome lahes).

Allikas:  http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=613

Kas teadsid?
Skulptuur "Suudlevad tudengid"
 Veebisaidi https://www.visitestonia.com andmetel: „Skulptuur purskkaevuga “Suudlevad tudengid”on üks Tartu linna peamisi sümboleid. Juba 1948. aastal asus selles kohas populaarne purskkaev: pulmade ajal ringlesid pulmarongid selle ümber ja vahel isegi supeldi purskkaevus. Skulptuur «Suudlevad tudengid“ avati 1998. aastal (autor Mati Karmin). Alates 2006. aastast on purskkaev ümbritsetud tahvlitega Tartu sõpruslinnade nimedega: Berum, Deventer, Ferrara, Fredricksberg, Habnarfjordur, Hameenlinna, Kaunas, Lüneburg, Pihkva, Riia, Salisbury, Tampere, Turu, Uppsala, Veszprem, Zutphen. Vasktahvlid näitavad ka sõpruslinnade kaugust ja suunda Tartust.

Kas teadsid?
Seto lipp
Seto lipp on Skandinaavia ristiga valge kangas, mis koosneb traditsioonilistest seto villavööde mustridest.
Kas teadsid?
Naboikapäev

Kangaste sinetamisel ja trükkimisel on Peipsiäärses Kolkja külas juba pikk ajalugu. 19. sajandil tegutses Kolkjas käsitöömeistrite - kangatrükkalite pere Prostatov. Peamiselt tehti sini-valgemustrilisi indigoga värvitud kangaid. Peipsi-äärsetes külades siniste kangaste meistreid nimetati sinilnikuteks. Kangatrükipäeva nimetatakse sealkandis Naboikapäevaks.

Kangaste käsitsi trükkimine seisnes selles, et mustrite ja kujundite saamiseks kasutati reservainet, mis kanti kangale trükipakkudega, vahendas. Linasele kangale kanti reservaine ja seejärel värviti kangas indigovärvis siniseks ja siis töödeldi seda veel happega natuke ja nii ilmusid välja valged mustrid.


Allikas: 

https://www.sibulatee.ee/en/events/naboyka-fabric-print-day/

Kas teadsid?
Kodavere murraku info

Kodavere murrak kuulub idamurde alla, mis omakorda on osa põhjaeesti murretest. Murdealaks loetakse ajaloolise Kodavere kihelkonna põhjaosa (piki Peipsi rannikut Omedust Kodavere külani, sisemaal Assikvere, Pala, Savastvere jt külad). Kihelkonna lõunaosas kõneldi Kodavere Kavastu murrakut, mis kuulub lõunaeesti murderühma Tartu murde alla. Üleminek ühest murdest teise on siin järkjärguline ja kindlate piirideta. Seetõttu on hoolimata väiksest murdealast murdeerinevused põhja- ja lõunaosas üsna suured. Välja pole kujunenud ka ühtset kirjakeelt. Murrakule on iseloomulik pehme hääldus ja vadjapärased jooned.

Praegu kõneleb Kodavere murrakut igapäevaselt mõnikümmend inimest, reeglina vanemast põlvkonnast. Nende jaoks on kõdavere kiil olnud esimene keel. Oskajaid, kes murrakut igapäevaselt ei kasuta, on siiski rohkem. Iseloomulik on, et murrak on paremini säilinud ja kasutusel püsinud just murdeala põhjaosa külades. Küll aga ei saa rääkida murraku püsimisest, kuna vanemad pole seda lastele n-ö kodukeelena juba mõnikümmend aastat õpetanud. Siiski võib 21. sajandi alguses tänu murrakut oskavate entusiastide tegevusele täheldada kasvavat huvi kodavere kiäle vastu. Murrakut püüavad elus hoida ja tutvustada eeskätt inimesed, kellele see oli või on siiani kodukeeleks. Nii on hakatud korraldama näiteks Sääritsa külapäevi, mis on tänaseks kujunenud väga populaarseks kokkusaamiskohaks nii külaelanike kui ka piirkonnast pärit mujal elavate inimeste jaoks, haarates endaga kaasa eri põlvkondi. Murrakut ja kodukandi pajatusi jäädvustavad mitmed trükised.

 

Allikas: https://rahvakultuur.ee/2020/03/18/kodavere-murrak/


Kas teadsid?
kalade ülepüük

Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala.

Peipsi olevat eriti kalarikas olnud paar sajandit tagasi. 1638. a. Liivimaa maarevisjonis toonitatakse järve kalarikkust, sama kinnitab ka A. W. Hupel 1774. a. Kuid 19. sajandi keskel hakkas kalade, eriti latika arvukus vähenema; see põhjustas esimesed kalamajanduslikud uurimised Peipsil K. E. v. Baeri poolt aastail 1851-52. Ühtlasi olid need esimesed hüdribioloogilised uurimistööd Venemaa järvedel. Peipsi oli esimene järv Venemaal, kus kehtestati kalapüügi eeskirjad. Peipsit võib kalamajanduslikult nimetada tindi-rääbise järveks, kuna need kalad on andnud põhilise osa saagist; nad konkureerivad aga omavahel toidu pärast. Väga suure osatähtsusega on veel ahven.

Allikad: 

https://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi_j%C3%A4rv
http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=613


Koomiksi autor: Raido (Räpina Ühisgümnaasiumi õpilane)

Kas teadsid?
Karakat ehk karakatitsa 

Karakat ehk karakatitsa (vene sõnast каракатица – 'seepia', eesti keeles kasutatakse ka mõistet "kummijuku") on jääl sõitmiseks mõeldud kolme või enama rattaga mootorsõiduk. Eestis kasutavad neid peamiselt Peipsi kalurid.

Karakatid võeti kasutusele Peipsi järve ääres 1980. aastate teisel poolel, kui järvel käimiseks ehitati esimesed mootorratastel põhinenud kolmerattalised sõidukid.

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Karakat


Foto auto Margit Säre