© Peipsi Koostöö Keskus - Puiestee 71a, Tartu 51009, E-Post margitsare@gmail.com

Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU PEIPSI KOOSTÖÖ KESKUS

PÕHIKIRI

 

Mittetulundusühingu Peipsi Koostöö Keskus (edaspidi: "ühing") põhikiri on kinnitatud 24. mai 1999. aasta asutamislepinguga. Põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud 1. oktoobril 1999. Põhikirja teine redaktsioon on kinnitatud 29. novembril 1999. Põhikirja kolmas redaktsioon on kinnitatud 15. veebruaril 2001 ja neljas redaktsioon 2. jaanuaril 2003. Põhikirja on muudetud 14. novembril 2003. aastal. Põhikirja kuues redaktsioon on kinnitatud 17. aprillil 2007. Põhikirja seitsmes redaktsioon on kinnitatud 13. jaanuaril 2011.

 

1.      ÜLDSÄTTED

1.1.            Ühing on rahvusvaheline mittetulunduslik ühendus, mille eesmärk on Peipsi järve piirkonna ja Euroopa Liidu piirialade tasakaalustatud arengu teadmistepõhine toetamine.

1.2.            Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ja põhikirjast. Ühing tegeleb avalikes huvides, sealhulgas heategevusega ning selle eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

1.3.            Ühingu nimi on mittetulundusühing Peipsi Koostöö Keskus

1.4.            Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn.

1.5.            Ühingul on oma nimetusega pitsat, sümboolika ja pangaarve.

1.6.            Ühing on asutatud määramata tähtajaks.

1.7.            Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.

1.8.            Oma eesmärkide saavutamiseks ühing

1.8.1.      arendab ja viib ellu keskkonnateadlikkuse, kogukonna arendamise, arengu- ja piiriülese koostöö alaseid projekte;

1.8.2.       

1.8.3.      edendab infovahetust ja kommunikatsiooni riikide erineva tasandi võimustruktuuride ning kõigi ühiskonnasektorite vahel;

1.8.4.      korraldab rahvusvahelisi seminare, konverentse, konkursse, kokkutulekuid ja muid põhieesmärgiga seotud üritusi;

1.8.5.      annab välja põhikirjalise tegevusega seotud trükiseid;

1.8.6.      asutab mittetulunduslikke ühendusi, sihtasutusi;

1.8.7.      tegeleb heategevusega avalikes huvides; kogub annetusi ning jagab saadud annetused oma põhikirjalisest tegevusest tulenevatele sihtrühmadele, sealhulgas puudust kannatavatele peredele või puudust kannatavate perede ja lastega tegelevatele organisatsioonidele Peipsi piirkonnas.  Ühing võib pakkuda sihtrühmale peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil kaupu või teenuseid.

1.8.8.      annab välja sihtotstarbelisi stipendiume ja toetusi;

1.8.9.      arendab turismi ja aitab kaasa  kultuuripärandi kaitsele Peipsi piirkonnas;

1.8.10.  viib ellu muid ühingu põhieesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi, sh vahendustegevusi;

 

2.        LIIKMELISUS

2.1.            Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kes tunnistab ja täidab ühingu põhikirjalisi eesmärke. Liikmeks astuda sooviv isik peab esitama juhatusele vastava kirjaliku avalduse. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus ühe kuu jooksul arvates avalduse esitamisest. Ühingu liikmeks astuja loetakse ühingu liikmeks arvates vastava otsuse tegemisest.

2.2.            Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Ühingu füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus ühingus lõpeb. Liikmeõiguste säilimine või lõppemine juriidilisest isikust liikme ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel sätestatakse seaduses.

2.3.            Liikmel on õigus astuda ühingust välja, esitades vastava kirjaliku avalduse juhatusele. Juhatus vaatab avalduse läbi ja kustutab liikme ühingu liikmete nimekirjast hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest. Liige loetakse ühingust lahkunuks arvates vastava otsuse tegemisest.

2.4.            Liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusel, kui ta:

2.4.1.      süüliselt ei täida põhikirjalisi kohustusi, üldkoosoleku või juhatuse otsuseid;

2.4.2.      kahjustab olulisel määral ühingu huve, põhjustab ühingule varalist kahju või on muul põhjusel kaotanud ühingu teiste liikmete usalduse;

2.4.3.      ei ole tasunud  liikmemaksu kolme kuu jooksul arvates tasumise tähtajast.

2.5.            Ühingust välja astunud või välja arvatud liikmel ei ole varalisi õigusi ühingu varale.

2.6.            Ühingu liikmemaksu suuruse ja tasumise tähtaja määrab juhatus.

2.7.            Ühingu liikmemaksu suurust võib juhatus muuta lähtuvalt elukalliduse tõusust.

 

3.        LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1.            Ühingu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja põhikirjaga.

3.2.            Ühingu liikmel on õigus:

3.2.1.      osaleda ühingu tegevuses vastavalt käesolevale põhikirjale;

3.2.2.      saada teavet ühingu tegevuse kohta;

3.2.3.      astuda ühingust välja;

3.2.4.      esitada juhatusele ettepanekuid ühingu tegevusse puutuvates küsimustes;

3.2.5.      osaleda ühingu üritustel.

3.3.            Ühingu liige on kohustatud:

3.3.1.      täitma ühingu põhikirja nõudeid ja juhatuse seaduspäraseid otsuseid;

3.3.2.       

3.3.3.      mitte kahjustama oma tegevusega ühingu mainet.

 

4.              ÜLDKOOSOLEK

4.1.            Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, millel võivad osaleda ja hääletada kõik ühingu liikmed. Ühingu liiget võib üldkoosolekul esindada teine ühingu liige, kellele on antud vastav lihtkirjalik volikiri.

4.2.            Üldkoosolek võib teha otsuseid kõigis küsimustes, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

4.3.            Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.3.1.      põhikirja muutmine;

4.3.2.      ühingu eesmärgi muutmine;

4.3.3.      juhatuse ja revidendi või audiitori valimine, nende ettekannete ja aruannete läbiarutamine ja kinnitamine;

4.3.4.      majandusaasta aruande kinnitamine;

4.3.5.      juhatuse ja revidendi tööd puudutavate kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;

4.3.6.      ühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine;

4.3.7.      muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

4.4.            Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab teatama ette vähemalt seitse päeva.

4.5.            Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.

4.6.            Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kas oma äranägemisel või 1/10 ühingu liikmete nõudel. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku vaatamata 1/10 liikmete nõudele, võivad nõude esitanud liikmed üldkoosoleku ise kokku kutsuda.

4.7.            Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei osale vähemalt nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.

4.8.            Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on teatavaks tehtud enne koosoleku kokkukutsumist. Küsimustes, mis ei ole koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib üldkoosolek võtta otsuseid vastu vaid juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik ühingu liikmed.

4.9.            Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Isiku valimisel üldkoosolekul loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

4.10.        Ühingu liikmed võivad teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

4.11.        Igal ühingu liikmel on üks hääl. Ühingu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.12.        Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

 

5.        JUHATUS

5.1.            Ühingut juhib ja esindab juhatus. Juhatuse liikmete minimaalne arv on üks ja maksimaalne arv kolm. Juhatuse liikmete konkreetse arvu määrab üldkoosolek.

5.2.            Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat.

5.3.            Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.

5.4.            Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes. Kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võib omandada, võõrandada või asjaõigusega koormata ainult üldkoosoleku otsuse alusel.

5.5.            Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, välja arvatud kui see on lubatud üldkoosoleku otsusega.

5.6.            Juhatus peab andma ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nõudel vastava aruande.

5.7.            Kui juhatusel on mitu liiget, on otsuse tegemiseks nõutav juhatuse koosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamus.

5.8.            Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ühingule süüliselt kahju tekitanud, vastutavad ühingu ees solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud ühingu võlausaldajatele, vastutavad solidaarselt võlausaldaja ees.

 

6.        VARA, RAAMATUPIDAMINE, KONTROLL JA ARUANDLUS

6.1.            Ühingu vara tekib:

6.1.1.      liikmemaksudest;

6.1.2.      varalistest annetustest ja eraldistest;

6.1.3.      tulust, mida võidakse saada heategevusest, või ühingu põhikirjaliste eesmärkidega seotud tasuliste ürituste korraldamisest;

6.1.4.      muust tulust.

6.2.            Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

6.3.            Ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele.

6.4.            Ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

6.5.            Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmetele, juhtimis- või kontrollorgani liikmetele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.

6.6.            Ühingu raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.

6.7.         Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

6.8.            Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

 

7. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

7.1.         Ühing lõpetatakse:

7.1.1.      üldkoosoleku otsusega;

7.1.2.      ühingu liikmete arvu vähenemisel alla 2;

7.1.3.      muul seaduses ettenähtud alusel.

7.2.         Ühingu lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

7.3.          Ühingu sundlõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

7.4.        Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Ühingu likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

7.5.            Ühing võib ühineda teise mittetulundusühinguga. Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

7.6.            Ühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

  Peipsi
  Peipsi Koostöö Keskus

Email again: