Viktoriin " Vesi "

Eestis kasutavad linnaelanikud hetkel keskmiselt 89 liitrit (ehk umbes 9 ämbritäit) vett inimese kohta ööpäevas. Seda on peaaegu 2 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Andmed on vaid linnade kohta, sest maapiirkondades kasutatakse laialdaselt kaevusid, kus veekasutust ei mõõdeta ja sealseid andmeid pole. Eestis on elanikkonna veekasutus viimase 30 aastaga üle 2 korra vähenenud – vee eest tuleb rohkem maksta ja inimesed on hakanud rohkem vett säästma.

Lisainfo: 

https://keskkonnaportaal.ee/et/veekasutus

https://rohe.geenius.ee/rubriik/keskkond/suur-ulevaade-veekasutuse-vahenemine-eesti-taasiseseisvumise-algusest-on-olnud-markimisvaarne/

Pool liitrit kraanivett maksab Eestis sõltuvalt omavalitsusest 0,0006-0,001 eurot. Pooleliitrine pudel vett maksab poes kuni 1 euro ehk üle tuhande korra rohkem. Suurusjärgus maksab kraanivesi seega umbes 1000-2000 korda vähem kui pudelivesi. On üksikuid erandeid, kuid Eestis on kraanivee kvaliteet reeglina väga hea. Näiteks Tallinnas 2021.a. tehtud küsitluse järgi jõi kraanivett pea 90% elanikest. Lisaks kõrgele hinnale on pudelivee ökoloogiline jalajälg palju suurem kui kraaniveel. Pudelivesi võib olla poodi transporditud sadade või tuhandete kilomeetrite kauguselt, pudeli tootmiseks on kulunud taastumatuid loodusressursse ja energiat. Pikk säilivusaeg ning toasoojas seismine võib põhjustada pudelivees mikroobide paljunemist.

Lisainfo:

https://rohe.geenius.ee/blogi/targa-tarbija-blogi/miks-juua-kraanivett-ja-missuguses-pudelis-seda-sailitada

https://jarvateataja.postimees.ee/5300090/miks-valtida-kuumal-ajal-pudelivett

https://tartuvesi.ee/vee-kvaliteet/tarbimisnouanded 

Erinevate arvutuste kohaselt kasutab vähegi kaasaegne ja säästlik nõudepesumasin sama koguse sööginõude puhastamiseks 2-5 korda vähem vett, kui kuluks käsitsi pestes. Ka käsitsi nõusid pestes saab vett säästa, kui mitte lasta vett kogu aeg joosta. Nõudepesumasinat kasutades oleks vee ja energia säästmiseks mõistlik see musti nõusid täis koguda, mitte pesta vaid paari taldrikut. Erinevalt levinud kombest pole seejuures mõistlik nõusid enne nõudepesumasinasse panemist loputada. Esiteks kulub loputamisele vett ning teiseks saab siis nõudepesumasina sensor valesti aru, nagu oleks nõud peaaegu puhtad ning puhastus võib jääda poolikuks.

Lisainfo:

https://www.treehugger.com/built-in-dishwashers-vs-hand-washing-which-is-greener-4858791

https://kodu.geenius.ee/rubriik/kodutehnika/muut-voi-tegelikkus-kas-nousid-peab-enne-noudepesumasinasse-panemist-kasitsi-loputama

2023.a. põuaperioodil (mais-juunis) suurenes Viimsi vallas elanike tarbevee kasutus tavapärasega võrreldes 37%. Ainuke loogiline selgitus on see, et kasteti massiliselt muru, lilli, viljapuid. Sedavõrd suure kasutuse puhul tekkis risk, et vett kõigile ei jätku ja elanikel paluti aedade kastmine joogiveega lõpetada. Viimsi vallas oluliselt kärbitud uute elamualade planeerimist, sest joogivett ei tarvitse kõigile jätkuda. Aedades on kastmiseks mõistlik koguda vihmavett spetsiaalsetesse mahutitesse.

Lisainfo:

https://www.viimsivald.ee/uudised/viimsi-valla-veeressursist-ja-joogivee-tarbimisest

https://www.err.ee/1609008830/viimsi-veekriisile-jatkusuutlikku-lahendust-ei-paista

Euroopa elanike ööpäevasest olmeveest kulub ligikaudu 40 liitrit vannis või duši all käimisele ja WC-s loputusveele. Järgnevad pesupesemine (20 liitrit), kätepesu (15 liitrit), koristamine (10 liitrit), nõudepesu (7 liitrit) ja toiduvalmistamine (6 liitrit). WCs kvaliteetse joogivee kasutamine on vee raiskamine. Kui võimalik, osta kahesüsteemne ja/või väiksema loputuskastiga WC pott, sest nii säästad kokkuvõttes väga palju puhast joogivett.

Lisainfo:

https://rohe.geenius.ee/rubriik/keskkond/eesti-veetarbija-on-euroopa-keskmisest-saastlikum

Vanniskäigule kulub keskmiselt 2-3 korda rohkem vett kui duši all käimine. Et vett säästa, tuleks võimalusel eelistada duši kasutamist. Samas on mõistlik ka duši all käies oma veekasutust piirata – näiteks dušš selleks ajaks sulgeda, kuni ennast pestakse. Kui lasta dušist näiteks 20 minutit järjest vett voolata, kaob veesääst vanni ees. Ka vannis käies on mõistlik mitte täita vanni ääreni.

Lisainfo:

https://www.bioneer.ee/kolmandik-majapidamistest-säästab-vett

2021.a. andmeil oli elanike veeteenuse m3 hind kõige kõrgem Saaremaal (5,13 EUR) järgnesid Ida-Virumaa (4,18 EUR), Pärnumaa (4,13 EUR) ja Järvamaa (3,94 EUR). Kõige odavam oli veeteenus elanikele Valgamaal – 3,12 EUR. Saarlased kasutavad samas olmevett keskmiselt kõige vähem (umbes 50 liitrit ööpäevas ehk umbes pool Eesti keskmisest). Võib-olla on kallim hind pannud saarlased rohkem vett säästma?

Lisainfo:

https://keskkonnaportaal.ee/et/veekasutus

Viimsilased kasutasid 2021.a. keskmiselt 152 liitrit vett ööpäevas (Eesti keskmine oli 89 liitrit). Tallinnaga piirnevates omavalitsustes kasutasid elanikud keskmiselt näiteks Jõelähtme vallas 125 liitrit ja Rae vallas 95 liitrit joogivett.

Lisainfo:

https://keskkonnaportaal.ee/et/veekasutus

https://www.err.ee/1055665/tallinna-lahivallad-peavad-hakkama-joogivett-saastma

Kui Eesti linnades saadakse joogivesi enamasti puurkaevude abil sügavalt põhjaveest, siis Tallinna joogiveest 90% kogutakse pinnaveest ehk jõgedest ja järvedest. Selleks suunatakse kokku 1800 km2 suurusel alal peamiselt Soodla, Jägala ja Pirita jõe valgaladest vesi Ülemiste järve ning see puhastatakse enne linna joogiveetorustikesse laskmist. Tallinlased on joogivee kvaliteediga rahul, sest 2021.a. uuringu kohaselt jõi kraanivett pea 90% lõpptarbijatest (2011. aastal vaid 48%). Puurkaevudega saavad joogivee piirkondlikust põhjaveest vaid Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita ja Tiskre elanikud.

Lisainfo:

https://tallinnavesi.ee/ettevote/tegevused/veepuhastus

https://tallinnavesi.ee/ettevote/tegevused/veepuhastus/joogivee-kvaliteet

Elektrijaamad on läbi jahutusvee kasutamise kõige suuremad veekasutajad riigis. 2022. aasta jooksul kasutasid elektrijaamad ja õlitehased kokku umbes 880 miljonit m3 vett ehk umbes 2500 liitrit Eesti elaniku kohta ööpäevas. Jahtusvesi võetakse reeglina jõest ja pärast elektrijaama turbiiniruumi läbimist lastakse vesi tagasi jõkke ja vee keemilised omadused vahepeal ei muutu. Vaid tagasi loodusse lastava vee temperatuur on tõusnud umbes 7 kraadi võrra, ulatudes suvel üle 30 kraadi. Näiteks Narva kandi suurtes põlevkivielektrijaamadest tagasi Narva veehoidlasse suunatav jahutusvesi võib kuumadel suvedel tõsta veehoidla ja Narva jõe temperatuuri 28 kraadini, mis mõjutab sealseid ökosüsteeme. Jahutusvee osa Narva jõe aasta keskmisest äravoolust oli ajavahemikul 1990–2011 keskmiselt 13%.

Lisainfo:

https://keskkonnaportaal.ee/et/veekasutus

Auto korrashoiu huvides soovitatakse autot pesta vähemalt kord kuus. Kuna autot pestes voolab maha puhastusvahendit, auto mustusest pärit kemikaale, asfaldijääke ja naftaprodukte, tuleks autot pesta autopesulas, kus pesemisjäägid suunatakse puhastisse. Veekogus või selle kaldal on auto pesemine keelatud. Kodus auto pesemine pole otseselt keelatud, kuid seal satuks pinnasesse kemikaale ja see ei ole keskkonnasõbralik.

Lisainfo:

https://bioneer.ee/miks-kodus-auto-pesemisest-loobuda-s%C3%A4%C3%A4stad-keskkonda-ja-hoiad-autot

Veepäeva peetakse rahvusvaheliselt 22. märtsil. Vesi on eluks hädavajalik ressurss ja kuna väga paljudes maailma piirkondades kvaliteetset vett napib, siis aitab veepäev proleem teadvustada ja lahendusi otsida. 22. aprillil peetakse rahvusvahelist Maa päeva ja 5. juunil keskkonnapäeva.

Lisainfo:

https://www.stat.ee/et/uudised/kellele-vahe-antud-see-hoiab-kellele-palju-see-pillab-laiali

https://www.worldwaterday.org/