Ökosüsteemi teenused ehk ökohüved

Ökosüsteemiks nimetatakse toitumissuhete kaudu seostunud organisme ja keskkonnatingimusi, mis moodustavad isereguleeruva ja areneva terviku.

Ökosüsteem koosneb elus ja eluta looduse elementidest, mis on omavahel tihedas seoses.

Ökosüsteemi omadused:

• Ökosüsteem on üks eluslooduse organiseerituse tasemeid.
• Ökosüsteemi kuuluvad liigid koonduvad eri troofilistele tasemetele.
• Troofilise tasemete kvantitatiivseid erinevusi iseloomustab ökoloogiline püramiid.
• Ökosüsteemid muutuvad ajas ja evolutsioneeruvad.

Allikad: https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained/?%C3%96KOLOOGIA___%C3%96KOS%C3%9CSTEEM

https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96kos%C3%BCsteem

Hüvesid, mida näiteks järve ökosüsteem pakub on tegelikult märkimisväärne hulk. Näiteks varustab see meid toiduga (kala, veetaimed jne), reguleerib vee kvaliteeti (puhastab järve sattunud reovett), pakub erinevatele liikidele elupaika (kalad, veetaimede ja –loomade) ning pakub inimestele võimalust puhata (ujuda, kalastada, veesõidukitega liikuda jne). Kõiki eelpool loetletud asju ja nähtusi nimetatakse ökohüvedeks ja kõik nad suurendavad meie heaolu.

Kui vaesuvad ja kaovad ökosüsteemid, siis kaovad ka ökohüved. Kui me tahame oma heaolu säilitada, siis me peame, kas hakkama ökosüsteeme heaperemehelikult haldama või püüdma leida neile kiiresti teaduse ja tehnoloogia abil alternatiive.

Miks võeti kasutusele väljend „ökohüve“? Loodetakse, et kirjeldades ökosüsteeme sealt saadavate hüvede kaudu saavad looduskauged inimesed paremini aru, miks on vaja ökosüsteeme hoida ja kaitsta.

Allikad:

https://novaator.err.ee/258844/uhe-minuti-loeng-mis-on-okosusteemiteenused

Ökohüved jaotatakse nelja gruppi: varustavad hüved, reguleerivad hüved, tugihüved ja kultuurilised hüved.
- Varustavad hüved — kaubad, mida inimesed saavad otseselt tarbida. Näiteks toit, loomasööt, ravimtaimed, joogivesi, pesuvesi, kastmisvesi, kiudained, energia, puit, õhk, jne.

- Reguleerivad hüved — teenused, mis mõjutavad inimestele sobivas suunas kliimat, vee-, õhu- ja mulla kvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, aga ka tolmeldamine.

- Tugihüved — teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad.

- Kultuurilised hüved — see on võimalus looduses puhata, lõõgastuda ja sportida, koguda uusi teadmisi ja saada inspiratsiooni kunstiga tegelemiseks

Allikad:

Mulla orgaanilise aine teke on ökosüsteemi hüve, mis kuulub tugihüvede gruppi. Mullateke (teisisõnu ka pedogenees) on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsessid kompleks, mille käigus kivimid murenevad ja moodustavad mulla anorgaanilise osa ning bioloogiline materjal laguneb ning moodustab mulla orgaanilise osa.

Mulla teket mõjutab peamiselt kliima (sealhulgas sademed, temperatuur, tuul), aga ka lähtekivimite omadused, pinnase reljeef, taimed, seened ja bakterid. Mulla orgaaniline aine ehk huumus tekib maapinnale ladestunud erineva lagunemisastmega puuvarisest (okkad, lehed, käbid) ja taimejäänustest ehk kõdust. Huumus on toiduks nii taimedele kui ka mulla elustikule.

Sibul ja küüslauk on varustavad hüved, mida pakub viljakas muld.

Nii harilik sibul kui ka küüslauk kuuluvad laukude perekonda ja on kogu maailmas hinnatud köögiviljataimed ning asendamatud toiduvürtsid. Toiduks tarvitatakse nii mullas arenevat sibulat kui ka rohelisi lehti.

Mõlema köögivilja kasvatamise ajalugu on väga pikk. Juba antiikajal kasutati mõlemat taime ka ravimina. Näiteks indiaanlased kasutasid küüslauku vastumürgina maohammustuste korral, egiptlased tõmmisena, hiinlased vererõhu langetajana ja keskaegses Euroopas raviti sellega koguni muhkkatku. Tänapäeval kasutatakse sibulat ja küüslauku rahvameditsiinis peamiselt külmetushaiguste raviks või hingamisteede vaevuste leevendamiseks.

Allikas: https://kodus.ee/artikkel/siiruviiruline-sibul-millist-kasvukeskkonda-eelistab-harilik-sibul

 Kuivadel sibulatel lõigatakse pealsed, jättes külge 3 – 5 cm pikkused tüükad. Vaniku punumiseks võetakse parajalt pikk nöörijupp, mille lahtised otsad sõlmitakse kokku. Nöör kinnitatakse mõne konksuga näiteks kuuri seinale. Esimene sibul kinnitatakse nöörist tehtud silmusega nööri otsa. Kõik järgmised sibulad punutakse nii, et iga järgmine sibul paigutatakse allapoole jäävatesse vahekohtadesse ja sibulapealsetega tehakse tiir ümber nööri. Põhimõtteliselt toimub sibulavaniku punumine samuti nagu võilillepärja punumine.

Allikas: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=targutalita20150827.2.3.1

On veel teine võimalus sibulavaniku punumiseks. Vaata YouTube videot:

https://www.youtube.com/watch?v=_Mz2yfs4Vjk

See väikest kasvu lõheline vajab eluks jahedat hapnikurikast vett ning marja haudumiseks viit-kuut kuud püsivat jääkattet. Väikesekasvuline tähendab, et Eesti tingimustes kasvab rääbised kuni 22 cm pikkuseks ning nende keskmine kaal on 90 grammi.

Rääbis on parvekala, kes hoidub avavette, põhjast kõrgemasse veekihti. Toitumiseks eelistab ta suuremaid zooplanktoneid, aga ka putukate vastseid ja väikesi kalamaime.

Eesti vetes on rääbist leitud eelkõige Peipsist, aga ka Võrtsjärvest, Ülemistest ja Saadjärvest.

Allikas: http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel39_5.html

Rääbis on hinnatud ja maitsev söögikala. Rääbisest maitsvate toitude valmistamiseks retsepte leiate siit: https://nami-nami.ee/retsept/18095/praetud_raabised

Rääbis vajab eluks jahedat hapnikurikast vett ning marja haudumiseks viit-kuut rahukuud püsiva jääkatte all. Kuna Eesti talved on viimastel aastakümnetel olnud pigem soojemad nii, et püsivat jääkatet Peipsi järvele ei teki, siis hilissügisel koetud mari jääb jääkatte puudumisel tormide meelevalda, langeb setete ja eelmise aasta vetikaplöga sisse ning sureb.

Harrastuslik kalapüük on hobitegevus ning paljude jaoks on see parim võimalik puhkus ja ajaviide. See on hobi, mida saab harrastada ainult looduses, veekogu peal või ääres.

Oluline on teada, kus, millal ja milliste vahenditega tohib harrastuskalastaja kala püüda. Harrastuspüügil saadud saaki ei ole lubatud müüa ega osta. Püütud kalad on mõeldud üksnes püüdja toidulauale.

Harrastuspüük on üldjuhul tasuline.

Rohkem infot: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kalastamine/harrastuspuuk

Jõhvikal käimine ei ole ammu enam ainult lihtsalt marjade korjamine. Vajadusel võib marju osta ju turult või kauplusest.

Jõhvikalkäik on midagi palju enamat. See on ühelt poolt enese proovilepanek, kuna minna tuleb sohu - täiesti erinevasse kohta võrreldes igapäevaeluga. See on võimalus viibida üksi või heade kaaslastega väljaspool oma tavarutiini. See on aeg iseendale ja iseendaga. Võimalus võtta aeg maha ja rahustada närve tasuta värvi-, aroomi- ja osooniteraapiaga. Boonuseks mõõdukas kehaline koormus.

Kas teadsite, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas kuigi tema välimusel pole midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb see liaanile. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad.

Tõukekelgumatk on lahe, lõbus ja loodusõbralik vabaõhutegevus, mis sobib igaks vanuses inimesele.

Kaasaegne tõukekelk on arendatud klassikalisest soome kelgust. Võrreldes oma „esiisaga“ on tänapäevane tõukekelk tunduvalt kergem, kiirem ja paremini juhitav. Lisaks veekogude jääl liikumisele on neid võimalik kasutada ka kinnisõtkutud lumel, kus paremaks libisemisemiseks paigaldatakse raudjalastele alla plastikust lumejalased.

Kui endal niisugust tõukekelku ei ole, siis nende renti pakuvad erinevad loodusturismiettevõtted. Samast saab tellida ka korraldatud tõukekelgumatka.

Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat on võimalik kasutada kas mehaanilise energiana (näiteks viljaveskid) või muundada see elektrienergiaks.

Narva jõel asub Venemaa halduses oleva Narva HEJ, mis rajati 1955. aastal. HEJ võimsus on 125 MW ja aastane toodang 640 GWh. Vastavalt rahvusvahelistele tavadele jaotatakse piirijõgedel töötavate HEJ-de toodang riikide vahel võrdeliselt, võttes aluseks nende territooriumil asuva valgala pindala osa. Narva jõe valgalast paikneb umbes üks kolmandik Eesti territooriumil, seega võiks Eesti riigil olla õigus kolmandikule Narva HEJ toodangust.

Allikas: http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Narva_h%C3%BCdroelektrijaam

Inspiratsiooni saamine loodusest kuulub ökosüsteemi kultuuriliste hüvede gruppi.

Looduskeskkond on väga tihedalt visuaalkultuuriga seotud. Fotokunstnik Maiu Kurvits on 2003. aasta Loodussõbras nr 3 kirjutanud: „Loodus on läbi aegade olnud kõige suuremaks inspiratsiooniallikaks igasuguse visuaalkultuuri loojatele. Kõikvõimalikud algimpulsid on üldjuhul pärit loodusest. Maainimesi ühendabki sarnane taust ja seotus loodusega. Kui nad hiljem linnadesse elama asuvad ning enamuse oma ajast siseruumides veedavad, on nad äärmiselt hõivatud, ja reserveeritud. Siiski neil on mälestus loodusest. Kui nad vahetevahel pääsevad loodusesse tagasi, siis püüavadki nad seda võimalikult palju enda jaoks salvestada ja tallele panna. Foto on esimene võimalus selleks.“ (Refereeritud)

Allikas: http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel299_294.html

Kultuuriliste ökohüvede grupp on väga lai. Siia kuuluvad loodusest saadavad mittemateriaalsed hüved nagu puhkamine looduses, esteetiline nauding, sportimine ja vaimse tervise arendamine, vaimsed kogemused, s.h inspiratsiooni kogumine kunsti loomiseks, teadustööks ja õppimiseks. Loodus on kogu inimkonna ajaloo jooksul olnud seotud kultuuriga, olnud inspiratsiooniallikaks, mõjutanud keelt, kunsti ja religiooni.

Allikas: Cultural Ecosystem Services / IUCN

Ökosüsteemid pakuvad taimedele ja loomadele elupaiku. Mõnes elupaigas on erakordselt palju liike, mis muudab need geneetiliselt mitmekesisemaks kui teised; neid nimetatakse bioloogilise mitmekesisuse levialadeks.

Troopilised, parasvöötme ja boreaalsed metsad pakuvad taimedele, loomadele ja mikroorganismidele väga mitmekesiseid elupaiku. Paljudes vaesemates riikides annavad metsad üle 10% SKPst.

Fotol näha olev puu pakub ise elupaiku erinevatele lindudele ja loomadele, sammaldele ja samblikele, putukatele ja nende vastsetele, seentele ja bakteritele jne.

Erinevad ökosüsteemid pakuvad inimestele võimalust matkata ja loodust tundma õppida. Selleks, et neid tegevusi pingevabamalt teha on ehitatud loodusesse matkarajad ja vaatetornid. Need turismirajatised võimaldavad juurdepääsu sinna, kuhu muidu niisama lihtsalt ligi ei pääse või loovad võimaluse paremaks vaateks. Teisalt, hoiavad matkarajad ja vaateplatvormid ära turistide sihitut ekslemist õrnadel ökosüsteemidel ja sellest tulenevat pinnase liigset tallamist.

Kasvuhoonegaasid (KHG) on Maa atmosfääris olevad gaasid, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega. Maapinnalt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris KHG-des ning kiiratakse uuesti atmosfääri. Nii ringleb osa pikalainelisest kiirgusenergiast maapinna ja atmosfääri vahel, energia ärakanne planeedilt väheneb ja atmosfääri temperatuur suureneb.

99,5% atmosfäärigaasidest moodustavad kolm gaasi, lämmastik (N₂), hapnik (O₂) ja argoon (Ar), mis kasvuhooneefekti ei põhjusta. Maa atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid on olulisuse järjekorras: veeaur (H₂O), süsihappegaas (CO₂),naerugaas (N₂O), metaan (CH₄) ja osoon (O₃).

Fotosüntees kuulub tugihüvede gruppi.

Rohelised taimed saavad oma eluks vajalikku orgaanilist ainet ise sünteesida. Nad kasutavad selleks süsihappegaasi (CO₂) ja vett (H₂O). CO₂ saavad taimed õhust ja vee juurte kaudu maapinnast. Sünteesiks vajalik energia saadakse päikeselt ning klorofüll ehk taimne pigment, mis aitab kaasa valguse neeldumisele, on taimedel endal.

Fotosünteesi protsessi kirjeldav võrrand on niisugune:

6CO₂ + 12H₂O = C₆H₁₂O₆ + 6O₂ + 6H₂O

Fossiilkütused on taastumatud maavarad, nagu näiteks nafta, maagaas, põlevkivi, turvas jne.  Põletades energia saamiseks fossiilkütuseid eraldub atmosfääri süsinik, mis muidu oli ladestatud fossiilsetesse maavaradesse. Eestis on suuremaks kasvuhoonegaaside tekitajaks põlevkivi. Põlevkivi on Eesti seni kasutatud energiaallikatest üks peamisi, mistõttu oleme ka maailmas CO₂ heite poolest inimese kohta esirinnas.

Rohkem infot: https://www.kliimamuutused.ee/pohjused-ja-tagajarjed/pohjused/fossiilkutuse-poletamine