© Peipsi Koostöö Keskus - Puiestee 71a, Tartu 51009, E-Post margitsare@gmail.com

Faktid Peipsi kohta

  • Peipsi järv on Euroopa suurim piiriveekogu ja suuruselt neljas järv Euroopas. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv Venemaal ja Vänern Rootsis. Vahel võetakse arvesse ka Saimaa järvistut Soomes - sel juhul jääb Peipsi suuruselt viiendaks järveks.
  • Peipsi järve pindala on 3555 km2, millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile.
  • Peipsi on madal järv, mille keskmine sügavus on 7,1 m ja maksimaalne sügavus 15,3 m.
  • Peipsi järv (3555 km2) koosneb kolmest osast: Peipsi järv ise - 2611 km2, Pihkva järv (708 km2) ja neid ühendav kitsas (väikseim laius 1,8 km), kuid sügav Lämmijärv (236 km2). Lämmijärves asub ka Peipsi sügavaim koht - 15,3 m.
  • Järve maht ulatub 25 km3-ni, mis ületab kaks korda jõgede aastase äravoolu Eesti territooriumilt. Kevadel võib Peipsi veetase tõusta ligi meetri võrra. Kõrgeima veetaseme juures suureneb järve pindala 780 km2 võrra. Oktoobris on järve veetase kõige madalam.
  • Jääkate tekib Peipsil tavaliselt novembri lõpul. Suurima paksuse, kuni 50-60 cm, saavutab jää märtsi teisel poolel.
  • Järves asub 30 saart, suurim neist - Kolpino - kuulub Venemaale.
  • Peipsi järv on eutroofiline ja bioloogiliselt kõrgproduktiivne järv. Kõrgest toitainete hulgast tingitud eutrofeerumine kujutab endast olulist ohtu järvevee kvaliteedile, kuid õnneks on viimaste aastate tendents suunatud paremuse poole.
  • Peipsi valgala moodustab Narva-Peipsi vesikonnast (56 225 km2) 85% ehk 47 814 km2. 59% Peipsi järve valgalast asub Pihkva oblasti territooriumil, 34% Eesti territooriumil ning 7% Lätis (A. Jaani et al, 1998).
  • Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone pikkus on 338,6 km, millest 76,4 kulgeb Narva jõel ja 124,2 km Peipsi järvistul (Piirivalveamet).
  • Peipsi järve vahetus läheduses pakub puhkusevõimalusi üle 25 majutusasutuse. Lisainfot Peipsi piirkonna külastamiseks soovitame otsida: www.visitpeipsi.com, www.peipsiveere.ee/ ja www.puhkaeestis.ee
  • Kalade ja kalavarude kaitse ajaloost Eestis lugemine Eesti Looduse ajakirjast

Peipsi piirkond

Järveäärsete vanausuliste elulaad ja peipsiveere ridakülad loovad Eestis täiesti ainulaadse maastiku, mida ei kohta kusagil mujal. Naabermajad on tihedalt teineteise kõrval ning külatänav jookseb mööda Peipsi kallast, moodustades kilomeetrite pikkusi külasid, mille suurtel peenramaadel laiuvad sibulaväljad.

Kevadise jäämineku ajal tuletavad end pea igal kevadel meelde hulljulged jääpankadel triivivad kalamehed.

Vähemalt sama pikad kui vanausuliste ridakülad, on Peipsi põhjaranniku liivarannad, mille seast vähemalt Kauksi nime on igaüks kuulnud. Silmapiir kaob Peipsil vette nagu merelgi, mõnusalt madal liivane põhi ja soe vesi annavad aga merele silmad ette.

On viimane aeg minna enda jaoks (uuesti) Peipsit avastama!

Peipsi ruum

Peipsi piirkond või ruum hõlmab mitmeid võimalikke määratlusi, sest puudub ühtne arusaam mõistest "Peipsi järve piirkond". Pakume välja kaks võimalikku lähenemisviisi.

Suur Peipsi Ruum Eesti poole peal hõlmab nelja maakonda, Venemaal aga viit järveäärset rajooni. Samas on selline määratlus pigem tinglik kui Peipsi igapäevast eluolu arvestav.

Väikese Peipsi Ruumina (Peipsi piirkonnana kitsamas mõttes) võime vaadelda vahetult järvega piirnevaid omavalitsusi nii Eesti kui Venemaa poole peal. Väikesel Peipsi Ruumil puudub rangelt määratletud territoorium, see on pigem tunnetuslik kui administratiivne mõiste. Samuti ei tooda Väikest Peipsi Ruumi statistiliselt sellisel kujul kusagil eraldi välja.

Selge on see, et need kaks ruumi erinevad teineteisest tunduvalt ning et peamised piirkonna arenguvõimalused peituvad suuremates keskustes nagu Tartu, Narva ja Pihkva. Samas mõjutab nende tõmbekeskuste areng ka Väikest Peipsi Ruumi kas otseselt või kaudselt.

Peipsi järve piirkonnale on iseloomulik vana põlisasustus, erinevad kultuurid, rahvused ja etnilised grupid on siin kõrvuti elanud sajandeid. Igapäevase leiva on traditsiooniliselt taganud kalapüük, põlluharimine, käsitöö ja kaubavahetus.

Tartu ja Narva linn Eestis ning Kingissepa ja Pihkva linn Venemaal on selle piirkonna suurimad keskused, ehkki on üsna ilmne, et piirkonna "pealinnadeks" on Tartu ja Pihkva. See ei puuduta mitte ainult geograafilist asendit, vaid ka nende linnade tähtsust majanduse, transpordi, piiriülese koostöö ja paljude muude valdkondade seisukohalt.

Eesti poolel piirneb järvega neli maakonda - Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa ja Põlvamaa, mille koguterritoorium on 11 224 km2 ehk neljandik Eesti territooriumist ning kogu elanikkond 444 500 ehk samuti umbes neljandik eesti elanikkonnast (Nordregio 2000). Vahetult järvega piirnevad 20 omavalitsust, millede territoorium on kokku 3,600 km2 ning elanike arv 30 800. Territooriumi poolest oleks selline Peipsi "maakond" Eestis suuruselt kolmas. Samas elanike arvu poolest oleks ainult Hiiumaa väiksem.

Peipsi järve Venemaa-poolne ala jaguneb Leningradi ja Pihkva oblasti vahel. Leningradi oblastis külgnevad järvega 3 administratiivset üksust: Ivangorodi linn, Slantsõ ja Kingissepa rajoon. Pihkva oblastis külgnevad järvega Gdovi (Oudova), Petseri ja Pihkva rajoon ning Pihkva linn. Kokku hõlmab Venemaa-poolne osa 13 212 km2 suuruse ala, mille elanikkond on 421 400, neist linnaelanikkond 325 000 ehk 77%. Gdovi, Petseri ja Pihkva rajooni 37-st vallast on kalda-äärseid 17.

Peipsi järvega piirnevatele aladele (Väikesele Peipsi Ruumile) on iseloomulik sajanditepikkune kultuuride ja religioonide kõrvutieksisteerimine ja segunemine.

Peipsi järve lääne- ja põhjaranniku venekeelne elanikkond on eriline rahvusgrupp, mille moodustavad erinevat päritolu ja erineva usutunnistusega ümberasujate, peamiselt õigeusu kiriku tagakiusamise eest Venemaalt põgenenud vanausuliste ja pärisorjade järeltulijad. Vanim vanausuliste kogukond Eesti territooriumil asub Väike-Kolkjas (rajati 1710). 18.sajandi lõpul võisid venelased moodustada kuni veerandi Peipsi järve äärsest elanikkonnast. Nad olid osavad ja kogenud kalurid, käsitöölised ja köögiviljakasvatajad. Tingituna looduskeskkonna iseärasustest (väheviljaks pinnas, kalarikas järv ja metsad) ja kultuuritraditsioonidest moodustuski piirkonnale omane materiaalne kultuur. 19. sajandil tõi põllumajanduse ja linnade kasv kaasa suurenenud nõudluse ehitustööliste järele ning laiendas köögiviljaturgu. Selle tulemusena tekkisid Peipsi kaela piirkonda vene külad ning loodi pikaajalised sidemed naabruses elavate eestlaste ja idakalda venelastega. Kurgikasvatus sai hoo sisse 1920-ndatel aastatel. Kalapüük on peipsiäärsete venelaste jaoks alati olnud oluline tegevusharu. Tänapäeval on Eestis umbes 11 vanausuliste kogukonda ligikaudu 10 000 liikmega, põhiliselt Peipsi järvega piirnevatel aladel, aga ka Tartus ja Tallinnas.

Teine selgelt eristuv rahvusgrupp selles piirkonnas on setud (13 000 inimest), kes elavad eelkõige Kagu-Eestis Põlva ning Võru maakonnas ning Pihkva oblasti Petseri maakonnas. Setude eripäraks on nende murre ning asjaolu, et suur osa neist kuulub vene õigeusku, enamus eestlasi järveäärses piirkonnas kuulub aga luteri usku.

Piirkonna suurimad linnad  on Tartu (96 892, seisuga 11.01.2017), Narva (64057), Põlva (6200), Jõgeva (6322), Räpina (2546), Mustvee (1555) ja Kallaste (999).

Vene poolel moodustavad üle 94% peipsiäärsete rajoonide elanikkonnast venelased. Muudest rahvusgruppidest on arvuliselt ülekaalus ukrainlased ja valgevenelased, samuti tuleks märkida eestlasi ja setusid (Petseri rajoonis), eestlasi ja lätlasi (Gdovi rajoonis), isureid ja ingerisoomlasi (Kingissepa rajoonis). Kompaktse etnilise grupi moodustavad Petseri rajooni setud.

Võrreldes Leningradi ja Pihkva oblastitega tervikuna on peipsiäärsete elanike haridustase kõrgem. Isegi maal on siin suur hulk inimesi, kes omavad kõrgemat või keskharidust. Selle põhjuseks on esiteks head ühendusvõimalused Pihkva ja Sankt Peterburgiga ning sisserändajate suur osakaal rahvastiku struktuuris. Kõrge haridustaseme teiseks põhjuseks on majanduse agraarsektoris hõivatud inimeste väike osakaal ja suur riigiteenistujate arv.

Ainuke suurlinn piirkonnas on Pihkva (201 400 elanikku). Teised linnad on tunduvalt väiksemad: Kingissepp 52 500, Slantsõ 39 900, Petseri 13 700, Ivangorod 11 900 ja Gdov 5 700 elanikku.

  Peipsi
  Peipsi Koostöö Keskus

Email again: