© Peipsi Koostöö Keskus - Puiestee 71a, Tartu 51009, E-Post margitsare@gmail.com

Greenman

 

Projekti nimi: Greenman “Tartu, Rezekne, Pihkva: Eesti-Läti-Vene piiriala linnade keskkonnasõbralik linnaarendus ja planeerimine”

 

Rahastaja: Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm


 

 

Projekti kestus: mai 2012 – august 2014

 

Eesti-poolne koordinaator:
Eleri Seer, eleri@ctc.ee, tel 55555109

Partnerid:
Mittetulundusühing “Lake Peipsi Project, Pskov” (juhtpartner)
Pihkva linnavalitsus/Linnateenuste osakond
Pihkva Riiklik Pedagoogiline Ülikool
Tartu Linnavalitsus

Peipsi Koostöö Keskus
Eesti Maaülikool
Euroregioon “Country of lakes” Läti büroo
Rezekne Linnavolikogu
Rezekne kohalik linnavalitsus
Daugavpilsi Ülikool

 

Projekti kodulehekülg: www.greenmanproject.org


Projekti kogueelarve: 1.948.194,78 eur
Programmi poolt rahastatud 1.753.375,30 eur


Taust
Projekti eesmärk on saavutada Eesti-Läti-Vene piirialade enimasustatud linnade – Tartu, Pihkva ja Rezekne- haljasalade säästlikum majandamine. Haljasaladena peetakse silmas nii looduslikku, kui tehislikku haljastusega maastikku, mis asub linnas. Need on terviklike linnapiirkondade osad, millel on oluline roll loodusliku keskkonna alalhoidmisel ning need võimaldavad inimesel igapäevaselt loodusega ühenduses olla. Linna kasvades toimub haljasaladel mitmeid muudatusi, mis tihti jätavad looduskeskkonna tähelepanuta ning viivad roheluse vähenemiseni. Enamasti toimub see suuremates linnades, kus on suurem rahvastikukasv, sisseränne ning laienemine uuselamurajoonidesse. Pihkva olukord on nimetatud linnadest kõige keerulisem, sest see on suurima elanike arvuga (200 000 elanikku) ning süstemaatilist haljasalade majandamist tervikuna ei toimu. Seetõttu on viimasel kümnendil kerkinud mitmed magalarajoonid praktiliselt ilma haljastuseta ning see tendents süveneb.
Tartu üldine olukord on parem kuna see on väiksema asustusega (100 000 elanikku) ja rakendatud on oma haljasalade majandamine, mis põhineb mitmetel kohalikel eeskirjadel. Märkimisväärset positiivset kõrvalmõju annavad lisaks ka aiaga eramajad, mis oluliselt suurendavad haljasalade ulatust. Kuid haljasalade majandamine ise vajab kaasajastamist saavutamaks suuremat efektiivsust ning vastamaks paremini linna haljasaladele.
36 000 elanikuga Rezekne peab arvestama sarnaste väljakutsetega ning vajab haljasalade majandamist tõhusate otsuste lähtepunktina. Kõiki kolme linna ühendab vajadus olemasolevate linna haljasalade parendamise ning uute alade loomise järele. Eesti-Läti-Vene piirialade linnade asukoht ning staatus ja ühised eesmärgid loovad suurepärase eelduse ühisprojekti arendamiseks.

 

Projekti eesmärgid
1. Tartu, Rezekne ja Pihkva linna haljasalade majandamise arendamine
2. Linnade haljasaladega kaetuse suurendamine olemasolevate haljasalade taastamise ning edaspidi loodavate haljasalade tehniliste dokumentide koostamine
3. Koostöö parandamine ja linna haljasalade majandamisega tegelevate spetsialistide kogemuste vahetamine.


Peamised tegevused
1. Rahvusvahelise juhtkomitee koosolekud
2. Projekti kodulehe loomine
3. Nelja erineva trükise loomine
neljas keeles paberkandjal ja elektroonilisel (v.a. kalender): 4 infobrošüüri, kalender, linna haljasala majandamise käsiraamat ja ülikooli uurimus haljasalade majandamise kohta
4. Uurimused:

•  Pihkva ja Rezekne linnade vajadustest haljasalade majandamise süsteemi kujundamisel (Tartus on vastav uurimus tehtud.)
• Haljasalade haljasalade majandamise kogemused Euroopa, Balti riikide ja Venemaa linnades
• Olemasolevate puude käitlemistarkvara võrdlev uuring
• Osalevate ülikoolide uurimused kolmes keeles (eesti, läti ja vene) haljasalade majandamise kohta.

5. Haljasalade majandamise seminarid:

• “Haljasalade majandamine linnades” toimus Tartus
• “Linna haljasalade ja puude haldamispõhimõtted” toimus Tartus
• “Linna haljasalade kavandamine” toimus Pihkvas
• “Haljasalade geoinfosüsteemid: linnakeskkonna planeerimine” toimus Rezeknes

6. Õppereisid projekti partnerlinnadesse (sh Tampere)
7. Geoinfosüsteemide koolitus Läti omavalitsuse töötajatele
8. Haljasalade planeerimise arendamise alased tegevused
. Selle käigus toimub haljasalade inventeerimismetoodika väljaarendamise seminar, tehakse kaks inventuuri (Pihkvas ja Rezeknes), võrreldakse kaht haljastuse andmebaasi,  ning arendatakse tihedas koostöös välja kaks sarnast programmi (management systems).
9. Nelja haljasala tehniliste dokumentide väljatöötamine tulevasteks töödeks:

• “Mathieseni pargi rekonstruktsioon” (1 ha) -Tartu
• “Botaanikaaia taastamine” (6,4 ha) - Pihkva
• “Põhja-Rezekne tööstuspiirkonna pargi rekonstruktsioon” (2,5 ha) - Rezekne
• “Greivuli jalgtee (recreation path) arendamine” (2 km) - Rezekne

10. Nelja avaliku suuremahulise linna haljasala taastamine/uuendamine:

• Pihkva kesklinna arboreetum (dendropark) (5 ha)
• Tartu kesklinna  Sõpruse puiestee (1 ha)
• Rezekne linna Raina pargi keskkonnasõbralik laste mänguväljak (0,6 ha)
• Rezekne kohaliku omavalitususe Ancupani parkmetsa ala (9,48 ha)

• Väiksemate haljasalade taastamine – partnerlinnade rosaariumid ning Tartu linnas asuv loodusrada.

Allpool video-klipp 3013 aasta Euroopa koostöö päeva puhul Tartus, Rezeknes ja Pihkvas toimunud puude istutamisest.


Projekti pressiteateid loe siit:


1. Peipsi Koostöö Keskus alustab uut Eesti-Vene-Läti ühisprojekti “GreenMan”

2. Algab ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülene koostööprojekt “GreenMan”


3. Peipsi Koostöö Keskus alustas kaht EST-LAT-RUS programmi projekti.

4. Toimub rahvusvaheline haljasalade majandamise seminar Tartus

5. Peipsi Koostöö Keskus korraldas 12.-13. sept Tartus rahvusvaheline haljasalade majandamise alase seminari - pildigalerii

6. 28.-30. novembril toimus Pihkvas Greenman projekti raames rahvusvaheline seminar "Linna maastikuarhitektuur". Seminari raames esitles Peipsi Koostöö Keskus ka vastvalminud kalendrit Tartu, Rezekne ja Pihkva haljasalade kohta.

7. Peipsi Koostöö Keskus koostöös Tampere linnavalitsusega korraldas Greenman projekti raames õppereisi Tamperesse 12.-14. detsembril 2012

8. 7.-8. veebruaril toimus Pihkvas Greenman projekti seminar haljasalade majandamisest "Green management system development and methods of green areas inventory"

9. Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Eleri Seer esineb "Greenman" projekti teavitus- ja nähtavusvaldkonna arendamise ülevaatega juhtkomitee- ja töökohtumisel Rezeknes 18.-19.aprill.

10. Peipsi Koostöö Keskus korraldas koostöös Tampere linnavalitusega teise haljasalade majandamise alase õppereisi Tamperesse

11. Peipsi Koostöö Keskuse kahe projekti rahastaja Euroopa naabrus-ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm korraldas Siguldas 10.-11. juunil aastaürituse


12. Rezeknes toimus kolmas Greenman projekti haljasalade majandamise seminar

13. 23.-25. aprillil toimub Greenman projekti raames haljasalade majandamise koolitus


Juhtpartner: Mittetulundusühing “Lake Peipsi Project, Pskov”

Olga Vassilenko


peipsi_project@yahoo.com
tel/fax +7 8112 720688,
Aadress: Ya.Fabritsiusa 2a, kontor 18, Pihkva, 180017, Venemaa

Käesolev lehekülg on koostatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programmi 2007 – 2013 rahalise abiga. Kodulehe sisu eest vastutab ainuisikuliselt Peipsi Koostöö Keskus ja mitte mingitel tingimustel ei saa tõlgendada dokumendi sisu Programmi, Programmis osavate riikide ja Euroopa Liidu seisukohti peegeldavana.

Programmi koduleht on www.estlatrus.eu.”

  Peipsi
  Peipsi Koostöö Keskus

Email again: