© Peipsi Koostöö Keskus - Puiestee 71a, Tartu 51009, E-Post margitsare@gmail.com

Ökosüsteemiteenused

Projekti nimi: Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine

 

Rahastaja: Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009–2014 programm „Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine"

Kaasfinantseerib KIK

                                         

Projekti kestus:  august 2014 – märts 2016

 

Projekti juht: Peipsi Koostöö Keskus
Aija Kosk,  aija.kosk@ emu.ee


Partnerid:

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut 

Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut 

Säästva Eesti Instituut

Keskkonnaagentuur 

Norwegian Institute for Nature Research 


Eesmärk: 

Projekti üldine eesmärk on aidata kaasa veekogude elurikkuse vähenemise ning ökosüsteemide kahjustamise peatumisele Euroopa Liidus, toetades ökosüsteemide ja nende teenuste säilimist ja taastamist Eestis. 

Eesmärgi täitmiseks:

- töötatakse välja mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogiad, 

-koostatakse keskkonnaindikaatorite nimekiri ökosüsteemiteenuste seireks,

- leitakse valitud veekogude ökosüsteemiteenuste väärtused 

- koostatakse soovitused kaudsete hindamismetoodikate rakendamiseks veekogude ökosüsteemiteenuste väärtuse leidmisel. 

Neile eeltöödele tuginedes saab edasi liikuda elurikkuse kaitsele suunatud strateegiliste eesmärkide elluviimisele.


Ökosüsteemi teenused:

Ökosüsteemi teenus on loodusliku või poolloodusliku ökosüsteemi poolt ühiskonnale pakutud kaup ja/või teenus.


Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on sotsiaal-majanduslik konstruktsioon, mis vaatleb looduslikke ja poollooduslikke ökosüsteeme kui kaupade ja teenuste pakkujaid ühiskonnale. Ökosüsteemiteenusteks nimetataksegi niisuguseid kaupu ja teenuseid, mida ökosüsteem pakub ühiskonnale ja mis rahuldavad inimeste vajadusi otseselt või kaudselt ning toetavad inimkonna elu Maal. Näiteks varustab järve ökosüsteem ühiskonda toiduga (kala, veetaimed jne), reguleerib vee kvaliteeti (puhastab järve sattunud reovett kuni ületatakse järve isepuhastusvõime), pakub liigilist mitmekesisust (veetaimede ja –loomade liigirikkus ja liikide areng) ning rekreatsioonivõimalusi. Ökosüsteemiteenuste kadumine toob kaasa suuri kulutusi alternatiividele (nt heitgaaside süsiniku sidumine, üleujutuste ohjamine ning puhta vee ja õhu tagamine tehniliste vahendite ja tehnoloogiliste võtetega). Ehkki tänapäeval moodustavad kultuur ja tehnoloogia inimese ja keskkonnamuutuste vahele puhvri, on inimkond siiski sõltuv ökosüsteemiteenuste kättesaadavusest.


Lisaks ökosüsteemiteenuste kohta:

Lisalugemist ökosüsteemiteenuste kohta


 Eeva Kirsipuu-Vadi  ja Aija Kose artikkel ökosoüsteemiteenustest ja sellest,
kui palju oleme nõus maksma ühe puhta järve eest, loe 24.03.106 
"Postimehes" 


 Margit Säre ja Aija Kose artiklkel "Kui palju maksab üks järv" 22. nov. Postimehes.
Artiklis arutletakse looduse hüvedest ja neile materiaalse väärtuse andmisest; samuti tutvustatakse ökosüsteemiteenuste mõistet.

Eeva Kirsipuu-Vadi artikkel portaalis Bioneer "Mis maksab Harku järv ehk ökosüsteemiteenused ja nende väärtus"


SEI Tallinn uudiskirja4/2015 artikkel "Eesti inimesed on valmis oma elukeskkonna hüvangusse rahaliselt panustama" räägib meie ökosüsteemiteenuste projekti tulemustest


Posterettekanne  "The methodology for mapping and valuation of supply of marine ecosystem services. Baltic sea case study”; The Mares Conference 2016, 1-5 veebr; Olhao, Portugal


POSTER: Peipsi järve ökosüsteemiteenused



PROJEKTI TEGEVUSED:


PROJEKTI LÕPPARUANNE


KOHTUMISTE, SEMINARIDE PROGRAMMID; ETTEKANDED:


1. Projekti partnerite kohtumine; 17. juuni 2014; Tartus


2. Projekti avaseminar; 30. september 2014; Tallinnas


3. Projekti töökohtumine; 5. oktoober 2014, Tartus


4.  Projekti töökohtumine; 3. detsembril 2014, Tallinnas


5.  Projekti töökohtumine; 16. jaanuar 2015, Tartus


6.  Projekti töökohtumine ja kohtumine kasusaajaga Keskkonnaministeeriumis; 3. märtsil 2015, Tartus


7.  Projekti töökohtumine; 1. aprillil 2015, Tartus


8. Projekti õppevisiit Norrasse ning partnerite kohtumine; 26-29 aprill 2015


9. Projekti töökohtumine; 17. juuni 2015, Väätsal


10. Projekti töökohtumine; 18. augustil 2015, Tallinnas


11. Projekti töökohtumine ja kohtumine kasusaajaga; 5. oktoobril 2015, Tallinnas


12.Projekti lõppkohtumine; 30. märtsil 2016, Tallinnas



PROJEKTI LÕPPKONVERENTS,  24. novembril 2015, Tartus



FOOKUSGRUPID:

17. veebruar 2015, Räpinas

 7 aprill 2015, Tartus

 22 mai 2015, Tallinn's

 17 juuni 2015, Väätsal

 8 septembril 2015, Jõhvis

10 septembril 2015, Pärnus

 8 oktoobril 2015, Harjumaal


Fotod: projekti lõppseminar; 24. november 2015. 



Fotod projekti õppereisist Norrasse; aprill 2015.

Fotod projekti avaseminarist, fookusgruppidest