© Peipsi Koostöö Keskus - Puiestee 71a, Tartu 51009, E-Post margitsare@gmail.com

Ahja jõe Saesaare hüdroelektrijaam

Projekti nimi
Ökoloogilis-majanduslik analüüs Saesaare hüdroelektrijaama vee-erikasutusloa taotluse juurde

 

Töö tellija
AS Generaator

Töö täitja

Aija Kosk, aija.kosk@gmail.com

Projekti eesmärk
Anda ökoloogilis-majanduslik hinnang Saesaare hüdroelektrijaama rekonstrueerimise variantidele. Kaalutavad variandid on järgmised:

Variant 1. Saesaare hüdroelektrijaam koos looduslähedase möödaviiguga kalapääsuga.

Variant 2. Saesaare hüdroelektrijaam koos kruvikalapääsuga liigveelasu ääres.

Variant 3. Saesaare hüdroelektrijaam ilma kalapääsuta. Lühiajaline perspektiiv.

Variant 4. Saesaare hüdroelektrijaama paisutuse likvideerimine.


Metoodika
Ökoloogilis-majandusliku analüüsi läbiviimiseks kasutatakse kombineeritult sotsiaal-majanduslikke uurimismeetodeid: intervjuud erialaekspertidega, kohalike elanike ja Eesti elanike maksevalmiduse uuring, mille tulemusel konstrueeritakse nõudlus Saesaare hüdroelektrijaama rekonstrueerimise variantide kohta. Maksevalmiduse uurimisel kasutatakse tingliku hindamise metoodikat (ingl. contingent valuation method).

 

Tegevused
1. Ülevaate koostamine Ahja jõe veekogumite seisundi hinnangute ja Ida Eesti vesikonna veemajanduskavast tulenevate eesmärkide kohta.
2. Intervjuud erialaekspertidega, et selgitada välja, missuguste kaalutavate Saesaare hüdroelektrijaama rekonstrueerimise variantide rakendamisel on võimalik saavutada veekogu hea ökoloogiline seisund.
3. Küsitlus Saesaare piirkonna elanike hulgas, et selgitada välja nende eelistused ja maksevalmidus kaalutavate variantide rakendamiseks.

4. Küsitlus Eesti elanike hulgas, et selgitada välja nende eelistused ja maksevalmidus kaalutavate variantide rakendamiseks.

 

Tulemused

- Eelpool nimetatud Saesaare hüdroelektrijaama leevendusmeetmete (rekonstrueerimise variantide) nimekirjast valisid hüdrobioloogia eksperdid ja hüdroinsenerid välja kaks varianti (variant 2 ja 4), mille rakendamisel kõige suurema tõenäosusega saavutatakse veemajanduskavas veekogumile Ahja_3 seatud eesmärk. 

- Saesaare paisu mõjupiirkonna kinnistuomanikest 77,8% eelistas Saesaare HEJ rekonstrueerimist (2. variant). Selle variandi rakendamise väärtuseks hinnati 45 eurot/kuus/ühe kinnistuomaniku kohta ja kõigi kinnistuomanike maksevalmidus viie aasta jooksul oli 122 760 eurot.

- Saesaare paisu mõjupiirkonna kinnistuomanikest 22,2% eelistas Saesaare paisjärve likvideerimist (4. variant). Selle variandi rakendamise väärtuseks hinnati 8 euro/kuus/ühe kinnistuomaniku kohta ja kõigi kinnistuomanike maksevalmidus viie aasta jooksul kokku oli 22 500 eurot.

- Eesti tööealiste elanike uuringust selgus, et 72% vastajatest eelistas Saesaare HEJ paisu rekonstrueerimist (2. variant) ja 28% Saesaare paisjärve likvideerimist (variant 4). 2. variandi väärtus ühe elaniku kohta on 3,6 eurot kuus ning Eesti tööealiste elanike maksevalmidus viie aasta jooksul on 212,5 miljonit eurot. 4. variandi väärtus ühe elaniku kohta on 2,4 eurot kuus ning Eesti tööealiste elanike maksevalmidus viie aasta jooksul on 142,1 miljonit eurot.

- Kokkuvõttes saab käesoleva ökoloogilis-majandusliku analüüsi põhjal väita, et ühiskonna heaolu suureneb juhul, kui Saesaare HEJ pais rekonstrueeritakse nii, et paisjärv säilib ja praeguse liigveelaskme äärde rajatakse kruvikalapääs. Eesti tööealise elanikkonna maksevalmidus selle variandi eest on viie aasta jooksul 70,4 miljoni euro võrra suurem kui paisjärve likvideerimise ja kärestike taastamise eest.

 

Aruandega saab tutvuda siin.

  Peipsi
  Peipsi Koostöö Keskus

Email again: